Sauna rent ja kümblustünn

Mõnus uudis!

Kes soovib kere kasta ja ihu kuumaks kütta, saab seda teha saunamajas või kümblustünnis.

Nüüd on võimalus ka peale vibulaskmise üritust koos seltskonnaga rentida Koeru Viburajal saunamaja:

















ja kümblustünni:

Loomulikult ei puudu korralikust saunast ka kaseviht.

Targad teavad rääkida, et kasevihast paremat pole. Eriti hea viha pidavat saama vesisel pinnasel kasvava leinakase peenikestest tumeroheliste lehtedega okstest. Hea kaseviha saamiseks tuleb vihtade kuivatamiseks leida päikese eest varjatud õhurikas katusealune. Parajalt kuivad on vihad keskeltläbi 2-3 nädala pärast. Saunapäeval võetakse vihad sealtsamast katuse alt ja pannakse tunniks külma vette, seejärel pooleks tunniks tulisesse vette – et lehed paremini viha küljes püsiksid.

KAS TEADSID, et KASEVIHT tapab mikroobid, kasemetsa õhk on steriilne, nagu opisaalis. Lehtedes ja pungades on õli, kus on vitamiin C, A. Kaseviht tugevdavad organismi, tõstavad immuniteeti. Võtab ära väsimuse, taastab hingelist harmooniat.
Tema energiat on vaja haigetele, nõrkadele, tervenevatele, väsinud ja kõigile TEILE. Kaseviht kergendab kannatusi, aitab taastada jõudu.
Aga kõige tähtsam kasevihaga vihtlemine on lihtsalt niii hea!

Nii, et ootame Teid vibulaskma ja saunatama.

KOERU VIBURADA

http://vibulaskmine.ee/sauna-rent/

Kallis sõber, kutsun sind maale!

 

Olime üdini linnastunud perekond aga 2 aastat tagasi tegime oma elus kannapöörde ja kolisime maale elama. Ühel hetkel kui istusin taas autoga liiklusummikus hakkasin kokku liitma minuteid, tunde ja lõpuks aastaid. Leidsin ahastusega, et veedan ühes aastas 35 päeva oma elust liiklusummikus autos istudes. Jube mõelda, et ma teen seda kõike vabatahtlikult. Midagi tuli muuta, et need 35 päeva aastas jääks mulle alles!

 

Hetkel töötame oma unistuse nimel – turismitalu. Tahame luua koha, kuhu saavad tulla kõik meie sõbrad ning tunda mõnu loodusest, värskest õhust ja positiivsetest emotsioonidest. Sõpradeks kutsume me kõiki oma kliente, sest me kohtleme neid kui häid sõpru. 

 

Mis siis meie juures teha saab? Mul on hobi – vibulaskmine. Käisime sõpradega vibulaskmas ja see tegevus nakatas mind. Enam ma sellest lahti ei saanud. Hobist kasvas välja Koeru Viburaja projekt ja  2012 aasta sügisel valmis viburada. Taotlesime LEADER programmist toetust varustuse soetamiseks. Meil on varustust nii lastele kui täiskasvanutele. Harjutusväljak koos 1,4 km pikkuse viburajaga on aastaringselt kasutuses. 

 

 

Kui pead lugu aktiivsest tegevusest looduses, kavliteetajast perega, lõbusast päevast sõpradega siis on vibulaskmine just selline tegevus, mis võiks sind huvitada. Vibulaskmine on kiirelt õpitav ja ei vaja eelnevalt füüsilist ettevalmistust. 45 minutit ohutusnõuetega tutvusmist ja eelnevat harjutamist ning juba on valmisolek viburajale minemiseks. Sellise tegevusega saavad hakkama lapsed alates 8 eluaastast kuni vanaemade ja vanaisadeni välja.

 

Ühe korraliku talu õuele kuuluvad ka loomad. Otsa talus võid pai teha Shetlandi miniponidele ja leiba anda Kihnu Maalammastele. Kellel väga veab siis saab ka nurruvat põrinat kuulda kollaselt kiisult.  

 

 

Kui sul tekkis huvi ja soovid meile külla tulla siis vaata lisa www.vibulaskmine.ee või võta minuga ühendust!

 

Võta aeg maha ja sõida maale Otsa talu pererahvale külla – lõke on juba mõnusalt praksumas, teevesi tulel ja kodukootud präänikud ootamas.

 

Triin Volens       

50 400 72                                     
triin@vibulaskmine.ee

Meeleolukas ja põnev seiklusmäng “Muinas-Järvamaa vibukütt” -50%

Muinas-Järvamaa inimesi kutsuti loodusrahvaks. Usuti loodushingedesse, kes ümbritsesid neid igal pool. Hing oli igal puul, kivil, allikal, järvel jne. Nendel maagilistel hingedel oli eriline vägi ning heakskiidu ja rahu säilitamiseks toodi ohvreid. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi. Tänapäevani on säilinud paljudel metsloomadel erilised asendusnimed. Millised need nimed on, ja mida müstilist metsas veel leidub, saad teada, kui lööd kaasa tõeliselt põnevas seiklusmängus “Muinas-Järvamaa vibukütt”.

Vibulaskmine ja viburada asub Kesk-Eestis, Järvamaal, Koerus, Otsa talu kaunite talude, põldude ja metsatukkade vahel. Vibulaskmine toimub vabas looduses ja igal aastaajal. Sellega võivad tegeleda kõik inimesed, kellel soov, huvi ja tahtmine. Tegemist on suurepärase sportliku tegevuse, meelelahutuse ja ajaviitega tervele perele. Ka ei ole nõutav eelnev kogemus, kuna vibulaskmine on kergesti ja kiiresti õpitav.

Kindlasti uuri lisainfot kodulehelt http://www.vibulaskmine.ee ning ole värskeimate uudiste ja parimate pakkumistega kursis  Vibulaskmine ja viburada Facebookis.

Tõmmake koos sõpradega vibud vinna, laske nooled lendu ning selgitage välja, kes teist on auga välja teeninud Muinas-Järvamaa parima vibuküti tiitli!  

VAATA PAKKUMIST SIIT:

Meeleolukas ja põnev seiklusmäng “Muinas-Järvamaa vibukütt” -50% 

 

Vibulaskmine nüüd ka Youtube´s

Vibulaskmine ja viburada

Vibulaskmine

Vibulaskmine ja viburada asub Kesk-Eestis, Järvamaal, Koerus, Otsa talus kaunite põldude ja talude vahel. Maastikuvibu laskmine toimub vabas looduses ja igal aastaajal. Sellega võivad tegeleda kõik inimesed, kellel soov, huvi ja tahtmine. Hea sportlik tegevus, meelelahutus ja ajaviide tervele perele
.
Kas vibulaskmiseks on vaja eelnevat kogemust?
Eelnev kogemus ei ole vajalik, kuna vibulaskmine on kergesti ja kiiresti õpitav. Nagu ees mainitud toimub tegevus looduses ning rada, mida mööda liikuma hakatakse kulgeb üle niitude, karjamaa, mäe, oru ja läbi metsa. Selline ülesehitus lisab tegevusele põnevust ja vaheldusrikkust.

Mis on vibulaskmise sihtmärkideks?
Vibulaskmise sihtmärgiteks on 3D loomad ja linnud näiteks: ilves, karu, rebane, öökull ja faasan. Kujud on päris loomadele väga sarnased ning erinevate suurustega ja värvidega, mis omakorda muudab “veretu jahi” põnevaks. Maastikuviburada on varustatud harjutusväljakuga ning koosneb 14 sihtmärgist. Esmakordsel külastajal kulub raja läbimiseks koos juhendajaga 2,5-3 tundi. Selle aja sisse kuulub väljaõpe, eelnev harjutus ning ohutusnõuetega tutvumine.

Mida veel pakute peale vibulaskmise?
Pärast raja läbimist on võimalik mõnusalt terve seltskonnaga istuda ümber lõkke ja vahetada muljeid. Kõik osalejad saavad mälestuseks tunnistuse. Samuti on võimalik peale vibulaskmist kasutada Otsa talu territooriumil sauna mõnusi, kümblustünni, grillimisplatsi, laste kiikumisala, telkimisalal telkimist. Suvel peale vibulaskmist on võimalik minna ujuma, mis asub viburajast kõigest 13 km kaugusel.
Kuid peamine on siiski vibulaskmise juures, meie moto: “Vibulaskmine ergutab keha ja vaimu”.

Koeru viburada ootab Teid vibu laskma.
Vaata lisa: www.vibulaskmine.ee

Turism eeldab tegijate koostööd

Tänavusel suvel on hoogustunud Koeru vallas nende ettevõtjate tegevus, kes tahavad Järvamaal seiklejatele midagi pakkuda.

Uue tegijana alustas tänavu kevadel tegevust Vao külalistemaja. Hiljuti omistati majale Maaturismi ühingu poolt ka kolm rukkilille märki, mis näitab, et tegemist on väga kõrgelt tunnustatud ettevõtmisega. Kui kevadel, esimesel tutvustuspäeval, olid mõned toad veel sisustamata ja külalisi polnud, siis nüüdseks on töö käivitunud. Juhataja Epp Sägale lisaks töötab nädalaste vahetustega maja perenaisena Katre Kasemaa ja administraator-turundajana Kaisa Parm.

Kaisa ei pea paljuks Tartust siia tööle käia. Abaja küla Otsa talu viburada ehk OÜ Turismitalud on alles loomisel, kuid tegijad on indu ja ideid täis. Imbre Jõgimar ja Triin Volens, kes ise õpib alles maaülikoolis loodusturismi, on ettevõtmise oma südameasjaks võtnud. Aasta tagasi pealinna külje alt Abajale elama asudes oli plaan kohe PRIAsse projekt kirjutada ja sealt saadigi 79 617 eurot, millega valmis ehitada elumaja seminariruumidega, sepipada, käsitöökoda. Külastamispäeval olid sepikoda ja käsitöömaja juba valmis, ehitustööd käisid majas, kus peagi peaks olema katus peal. Üle kuue hektarilisel kinnistul on maha märgitud 14 vibulaskmispaika erinevate lindude ja loomade kujutistega, mis peaks vastu pidama vähemalt viis aastat. „Kui inimene tuleb, anname talle kolm noolt ja vibu ning iga sihtmärki on võimalik siis kolm korda lasta. Tekib hasart, olen selles veendunud," kõneleb Triin.

Toomas Tammik OÜ-st Ahtja (Matkapesa kaubamärgi all) alustas oma kanuu ja - jalgrattamatku alles käesoleval kevadel ja peab kogetut sügiseks igati õpetlikuks. „Loomulikult oleks tahtnud rohkem külastajaid, kuid ega esialgu ei oska ju hinnata rändajate arvu. Suurim grupp on olnud 40 inimest, väikseim, kellega tasub tegelda, on 6 matkajat. Kanuudele minnakse neljast kohast, võimalik on sõita vaid mõni tund ja mõni kilomeeter kuni mitu päeva - kuidas soovi on. Üks grupp tahtis täiskomplekti, sõitu kanuul, lõunat, edasi jalgrattamatka Norra allikatel ja ööbimist Vaol. See oleks parim meile kõigile, kui viibitaks meil kauem ja tegeletaks mitmes kohas," kõneleb noor ettevõtja. Jarkko Artilahti Ervital on mõisa korrastamisega tegelenud juba 10 aastat. Mõned aastad tagasi võttis ta südameasjaks lähedalasuva Hollandi tüüpi tuuliku ja kõrvalasuva möldrimaja korda teha. „Lootsin juba tänavu kevadel nad külastajatele avada, kuid tuulikule ei leia praegu vajalikus mõõdus veskikive ja jahvatamismasinat, mõningased viivitused on tulnud ka möldrimaja avamisega. Aga huvi tuntakse, kuigi ma pole reklaami teinud. Oma 200 inimest on siin sel suvel vaatamas käinud," kõneleb ettevõtlik mees. Ta tahab pakkuda inimestele võimalust veskis jahvatatud jahust saiakesi ja leiba pakkuma hakata. Võtmesõnaks on koostöö Kõik tegijad on seda meelt, et ei tuleks kuidagi välja, kui iga ettevõtja nokitseks omaette ja oleks kade ning ei soovitaks siinses piirkonnas veel kedagi külastada või midagi ette võtta, vaadata. Vaid nii on tegevus tõhus ja arvatavasti tullakse ka edaspidi siia.  „Inimene tahab midagi uut ja huvitavat kogeda, siinseid paiku näha, hästi süüa ja miks ka mitte magada. Seda kõike meie vallas juba saab. Väga väiksel maa-alal on meil maakonna ainus looduslik järv Väinjärv, jõed, sood, võimalus sportida, meelelahutust korraldada ja süüa ning magada," kõneleb Toomas Tammik. Tema sõnul on see üpris haruldane. Praegu tehakse koostööd toitlustamise osas Kilplaste teemapargiga, kes tellimisel toob toidu kohale. Koerus on söögikohaks ka Janune Kägu ja peagi avatav Karin Suviste kohvik. Pubi Janune Kägu omanik Pille Pottmanni sõnul jättis tänavune vihmane suvi oma jälje turistide voole. „Võrreldes eelmise aastaga oli turiste, kes siia kanti uudistama tulid, palju vähem. Eriti andis tunda jalgratturite vähesus sel aastal. Põhilisteks turistideks ikka soomlased ja nad peatusid hostelis keskmiselt kaks ööd. Ära nimetatakse meie head asukohta Eestis ja siit võeti ette väljasõite üle Eesti." Toitlustatavaid gruppe oli Pottmanni sõnul aga vähem kui eelmisel aastal. Nagu Vao külalistemajagi tunnistas, oli suvi selle poolest väga töine, et kuna Koeru ehitab, siis põhiliselt majutati ehitajaid ja haljastajaid. Koeru abivallavanem Ülle Jääger tundis heameelt, et Koeru vallas on hoogustunud turismiettevõtjate tegevus. „Koostööd on alati kasuks kõigile ja meie saame aidata ettevõtlikke inimesi kokku viia." Veel rõhutas ta, et kindlasti on palju potentsiaali kasutamata. Olgu see muuseumi, kiriku, ürituste, nüüd tühjaks jäänud kõrtsihoone ja muude erinevate teenuste koha pealt. Peagi aga esilinastub sel suvel valminud Koeru, Kareda ja Järva-Jaani valdade turismiobjekte tutvustav reklaamvideo, mis valmis turismiettevõtjate koostööna.

Allikas:

http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/koeru/elu/turism-eeldab-tegijate-koostood.d?id=64942050

Terje Truska, Delfi

Järvamaal asuti läbisõitjaid rajalt napsama

Vao külalistemajast sai alguse Järvamaa kolme valla ettevõtjate turismialane koostöö.

Suvel alustas Järvamaal pisikeses hääbuvas Vao külas tegevust külalistemaja, pannes kohalikud küsima, et kes ja miks seal peaks soovima ööbida.
Nimelt on Koeru valla Vao küla üks neist paikadest, mis sai tuule tiibadesse kolhoosiajal ning nüüd karjub lammutusteenuse järele. Aga sinna, suurtest teedest eemal asuvasse paika, rajasid kohalikud ettevõtjad toetuste abil külalistemaja.
“Algul plaanisime hostelit,” möönab Vao külalistemaja üks omanikke Epp Säga. “Remondi käigus nägi asi aga muudkui parem ja parem välja ning nii läksime sammu edasi ja tegime hoopis külalistemaja.”

Läkski käima!
Räämavajunud majade taustal lausa särava külalistemaja vastu hakkasid kohe huvi tundma välisturistid, jahimehed, koolituste pakkujad, ehitajad, väiksemad ja suuremad seltskonnad. “Pikalt turismis töötanuna tean, et kriitiline aeg on esimesed kolm aastat,” märgib Säga.
Samuti teab ta, et võti on koostöös. Ringi vaadates selgus, et Koeru naabritel ehk Järva-Jaani ja Kareda vallal on samuti pakkuda turistidele suunatud tegevusi, mis koos vaadatuna kohe hoopis kaalukama mõõtme võtavad.
Kolme valla turismiettevõtjad on juba asutanud Looduskaare nime kandva ettevõtmise, mis peagi lihtsalt koosmõtlemisest MTÜks vormub.
Säga sõnul võib ettevõtmist pisut võrrelda Lõuna-Eesti postiteega või Läänemaad läbiva romantilise rannateega. “Mõte on selles, et kui turist pöördub ühe ettevõtja poole, saab ta ühtlasi infot ka teiste võimaluste kohta, mida piirkond pakub.”

Võimalusi polegi nii vähe – Järva-Jaanis pakub vaatamist vanatehnika varjupaik, Koerus saab tellida küpsetisi, käia uuendatud külasaunas, veeta mitu tundi vibuga metsas. Kareda vald vahendab kilplaste tegemisi ning ajaveetmist käsitööst klunkriteni.
Kõiki kolme valda aitab omakorda tutvustada matkateenuseid pakkuv Matkapesa, mis korraldab inimeste soovi kohaselt ratta-, jalgsi- või kanuumatku.
Ka neid, keda rajalt maha võtta, on küllaga. Järvamaa turismiinfokeskuse infokonsultandi Piret Sihveri sõnul selgus uuringust, et igal aastal käib Koeru lähedalt Norra-Oostriku allikatelt läbi 25 000 inimest. “Need on turistid, kellest me rohkem midagi tea,” tõdeb ta.
Tõenäoliselt on need ka turistid, kes ümbruskonna vaatamisväärsustest rohkem ei tea.
Matkapesa matkajuht Toomas Tammik, kes on Looduskaare projektijuht, ütleb, et praegust ettevõtmist toetab tugevasti loodus ise. “Vaadata on siinkandis ikka väga palju,” kinnitab ta.
Plusse lisab seegi, et piirkonnas leidub tegevust igal aastaajal.
“Norra-Oostriku allikad on külmal talvel lausa muinasjutulised, sügisel saab jõgedel näha kudema minevaid lõhelisi ja kevadised suurveed kutsuvad kanuumatkajaid,” kirjeldab ta.
Ideid, kuidas Järvamaal aega veeta, tuleb ühiselt mõeldes järjest juurde. “Seminariruum, puhkeküla, käsitöötoad, sepikoda, muuseum,” loetleb Koeru lähedale koos abikaasaga viburaja loonud Triin Volens edasisi plaane. Osad neist on käigus, osad ootavad raha.
Suvest käima läinud viburada aga tõmbab juba nüüd erilise reklaamita üha uusi huvilisi, kuigi Eesti inimene just eriline sügismatkaja pole. “Aga polegi hullu midagi – kummikud jalga, vihmakuub selga, ja mitu tundi head meelelahutust koos väikese liikumisega on olemas,” leiab Volens ega kavatse rada ka talveks kinni panna.
Aastavahetuseks plaanib Looduskaar välja tulla paketiga, milles osalejad saaks toitlustuse Kilplaste külast, elamusretke Matkapesast, meelt lahutada viburajal ning ööbida Vao külalistemajas.
“Kõik inimesed ei jaksa lõputult laua taga istuda ja süüa,” arvab viburaja perenaine Volens. “Meie vähemalt pakume midagi teistsugust!”
Ei ole kerge olla keskel
Säga sõnul tunnevad väikesed seltskonnad ja pered tihtilugu huvi pakettide vastu, mis näitaks kätte ajaveetmise võimalused.
“Minult on küsitud paketti, mis sisaldaks transporti Tallinnast, ööbimist ja ajaveetmist,” selgitab ta ja lisab, et nende poolt on võimekus selleks täiesti olemas. “Praeguse seisuga suudame pakkuda tegevust nii neile, kes tahavad suuremat füüsilist aktiivsust, aga ka väiksemate lastega peredele, kes tahavad meisterdada ja looduses uidata.”
Muide, kohapeal käib ka neid, kes tahavad ainult uidata – Toomas Tammiku sõnul tuleb igal kevadel sinnakanti seltskond aristokraatlikke daame Inglismaalt, kelle huviks on metsa all kasvavad käpalised.
Looduskaare moodustanud ettevõtjate meelest on neil kõik võimalused kohapealse turismi elavdamiseks olemas. Kohe-kohe saavad valmis piirkonda tutvustav videoklipp ning voldik.
“Lõuna-Eestist tulnud inimesena ütlen mina, et Järvamaal on turism lapsekingades,” arvab Epp Säga.
Kõige nõrgem koht kogu Järvamaa turismi juures on maakonna geograafiline asend, mis soosib inimesi sealt läbi sõitma, kuid mitte peatuma.
“Kui hakkasime tegema külalistemaja ja nüüd panustame Looduskaarde, siis tuttavad on ikka arvanud, et see on hulljulge,” tunnistab Säga. “Aga sisetunne ütleb, et asjal on tulevikku.”
Aastaid maakonna turismiga tegelnud Piret Sihver ütleb, et algus on igatahes väga hea ning selline koostöö Järvamaal, kus kiputakse rohkem omapäi nokitsema, kõva sõna.
Allikas:

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/jarvamaal-asuti-labisoitjaid-rajalt-napsama.d?id=65126736

Bianca Mikovitš, Maaleht